1. juuli 2014

Kogu tõde maainimestest

Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.
Victoria, 6 a.

Kuidas ometi see laps küll nii täpselt teadis!? Meie oleme siis nüüd ka. Maainimesed. Ehkki praegu veel rohkem nagu poolmaainimesed. Aga naerame seal kindlasti palju rohkem ja tagantpoolt oleme juba nagu täismaainimesed, sest rehavars, veeämber või puusületäis petavad ära küll. Olime seal nüüd nädal aega järjest. Näod on päikesest põlenud, pool sellest peegeldus ilmselt merepinnalt, mida ka oma kaks korda päevas piitsutamas käisime. Tundub, et kui ma sellest ehedast, tõelisest, päriselust maal kirjutama hakkaksin, siis tuleks siia üks ülipikk ja üleheliemotsionaalne ülistusjutt. Külas muideks püsielanikke ei ole ja argipäeval sõidab mööda ehk 3, nädalavahetusel 3X3 autot päevas. Aga ometi oleme seal tutvunud lahedate inimeste- ja lemmikloomadega kohalikest kuni Joensuu rahvani välja. Nii et ma ei kirjuta seda pikka lugu. Aga pilte panen küll ja küllap edaspidigi, selleks siia blogisse oma maateema jaoks eraldi vahekaardi tegingi. 

Ja veel! Ma võin ju seda veiniteemat seal maal endast vägisi eemal hoida, aga riburadapidi näitab kevadine tärkamine aina uusi ja uusi leide. Kõigepealt ploomiaed, siis käsivarrejämeduste tüvedega mustsõstrad. Varakevadel ei saanud arugi, mis sammaldunud jumikad need seal väänlevad, aga noori võrseid on muidugi ka ja põõsad on sellised kolmemeetri laiused. Hullumaja, mul on ainult paari peotäit lehti igal sügisel vaja! Veel leidsin korraliku vaarikamüüri metsaservast... Jõudsin just mõelda, et üks koduõue pihlakas võiks ka ju ikka olemas olla, kui rehetoa nurga peal kasvav puu hakkas oma lehti lahti rullima ja iga lehepaari keskel on mõnus õiekobar. Ei ole kahtlust - pihlakas! Mere ääres on aga juba varasemast ajast teada mitu lahmakat metsmaasika platsi.




Algus. Ümbrispaberi panemine ikka veel imekombel käpas.




Aprillikülm











Ootas meid seal vanakraamipoes, nüüd särab õnnest:)






Võib juhtuda, et köögis on vaja äkitsi pähkleid purustada:)









Kevade lõhn tuppa!






Millegi pärast ostsin ükskord kaltsukast neli sellist pilti. Nüüd on nad koju jõudnud.





Metslaugu paradiis






Puud saetud-lõhutud, abiline sööb üle 25 a oma isiklikult taldrikult






Punane karikseen











Midagi marmelaadi- ja sefiirimaiastele - see on agar, nagu maast leitud;)






Koduõue pihlakas kaitseb kurja eest






Vahva naaber Pertti on juba 16 a oma metsa all mütanud - hyvä!







Lillede söömine tõestatud!






Mis kasu on kopsakast peegelkaamerast, kui ta muudab suure põdrapulli väikeseks vasikaks :S






Ise leidsin oma metsast, raske kurivaim







Saunast tulles...


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar