Kurrnjäuuu, mina Robby siinpool, rehetoa kunn!
Mu pererahvas jäi kuu aega tagasi korralikult koroonasse ja perenaine räägib nüüd, et tal on ajuudu ja ta ei suuda selle pärast ajaraamatusse kirjutada. Fännid tal aga nõuavad uut postitust. No tõesti, siin ju eelmises loos veel jõulukulinaidki näha, kevad jäi täitsa vahele. Ma siis mõtlesin, et mis see ära ei ole, viskan ise käpa otsast paar rida.
Karulauk |
Pererahva haiguse ajal olin nagunii mina see, kes siin majapidamisel silma peal hoidis ja kõige eest vastutas. Pidin kogu aeg kuulatama ja kõrvu liigutama - mis siis, et läbi une. Pidin aina muretsema, et kas need põdurakesed mulle ikka süüa ka taipavad panna. Pai üldse eriti ei saanud, et äkki nakatavad mind ka, aga no mis elu see on!? Ja see köhimine - paukusid nagu kaks külakrantsi teineteise võidu, brrrr.
Kevadel, enne laatsareti-elu, viidi mind isegi korra maale. Maja oli jahe, aga mul oli siis veel paks kasukas seljas. Rehetoas kannatas siiski vanade tapeedirullide peal üks pikem uinak ka teha.
Naabrimees oli rääkinud, et tema uus noor isane kass ja see va kollane eikellegikass olevat päeviti meie euroaluste otsas kevadpäikese käes pikutamas käinud. Mu enda pererahvas ka arutas omavahel, et ei tea, mis siis küll saama hakkab, kui "need" kõik omavahel kokku saavad ja et see "meie oma", see loll ju ründab kohe, ajas rebase ka minema. Mina ei tea, kellest nad rääkisid, võib olla murutraktorist.
Aga mingit kohtingut meil kahjuks ei toimunudki, sest need kaks viksi ja viisakat niinimetatud kassipoissi olid omavahel äkki tited saanud! See noor oli ikkagist plika. Eks nad ise teavad. Küll on hea, et minul selliseid muresid pole. Kuigi kui see minu kroonijuveelide teema jutuks tuleb, siis ei peaks mind ju kohe Otto-Triinuks kutsuma, aga õnneks on nad siis alati eriti hellitavate häältega ja pai saab ka palju.
Maal on meil vähemalt kolmed puuküürnikud. Musträstas ja linavästrik elavad katuseräästas ja üks pisike varblase moodi sell sisustas endale korteri seinaorva sisse. Pereaine guugeldas ja muugeldas ning arvas, et see peab ikkagi põõsalind olema. Eks nemadki taha teinekord elamistingimusi parandada, mis sa ikka seal põõsa küljes kurikaelte käpaulatuses kiigud. Pesas oli 5 muna ja peagi vänderdas seal juba viis paljast, peenikese kaelaga linnubeebit. Puuküürnikud on meil väga teretulnud ja tublid, sest nad hävitavad puuke. Kuigi perenaisel on isegi puukidest vahel hale, sest et neil olevat kurtide ja pimedatena nii-nii raske elu, et see tilk verd soo jätkamiseks kätte saada. Ššššššššhh, ma kohe lõgistaks lõualuud sellise jutu peale, ise oli siin alles sügisel kahekordses borrelioosis.
pesamuna 36 💚 |
Mu pererahvas oli ikka 2-3 nädalat nii lääbakil, et aias vohas elurikkus rinnuni ja kasvuhoone oli puhta räämas, rääkimata, et seal mõni taimeke figureerinud oleks. Ühel hetkel nad hakkasid ennast ikka natuke liigutama, ise hingeldasid iga liigutuse peale ja higi voolas.
Esmaõitseja |
Ahjah, enne karantiini lasid nad mind kiilakaks ajada, aga see on mulle alati meeldinud. Siis nad kutsuvad mind lõvipoisiks ja kiidavad kui nooruslik ja kärme ma olen.
Oi, aga meie külas oli sel aastal ju uudis! Postkastide juures rippus kena sinise-rohelise-puteline teadaanne, et meist üle tee, puude taga platsil tuleb kahe küla jaanituli. Meie pole siin 8 aasta jooksul ühtegi suurt jaanituld näinud, aga vanemad olijad teadsid rääkida, et nimetet platsil oli omal ajal kogu aeg jaanituld tehtud. No nii umbes kiviajal, kui kassiaastates arvutada.
Aga enne veel, kui pererahvas pittu läks, tulid meile meie lapsed ja Muhu külalised. Ma igaks juhuks tapeedirullide otsast alla ei roninud, sest rahvast oli seal tõesti üks-kaks-kolm-mitu ja kolm pirakat autot ka.
Kõik nad muidugi pärisid minu järele, ma kuulsin küll läbi aknaprao ja lõpuks tuli perenaine koos suuremate piigadega rehetuppa ning nad venitasid mu sealt õue päikese kätte. Täitsa mõnus oli seal siidivatiteki peal imetlevate pilkude all olla ja kanašašlõki lõhnu nuhutada. Suured grillisid ja sõid, keskmised mängisid pentanki ja rannapalli ning meie kaheaastasega olime rohkem maadligi.
Perenaine vabandas, et ei jõudnud selle pagana viiruse pärast ikka siit niita ja sealt rohida, nii palju kui ta tahtnud oleks. Aga kõige kurvem oli ta selle pärast, et külma kevade tõttu ei läinud tal jaanilaupäevaks ükski roos, pojeng ega isegi jasmiinipõõsas õide. Linnas need kõik juba õitsesid, aga Sörves on alati kõik hilisem. No kah mure inimestel, onju! Vaat kui hiired ilmast otsa saaks - alles siis peaks sügavalt mõtlema hakkama.
Läksid siis lapsed koos teise vanaemaga jälle Muhu poole teele ja minu majalised said viimsel hetkel teada, et jaanitulele minnakse kahe küla ühise rongkäiguga. Mammi ja papi kukkusid sebima, et mida selga panna, mida jalga panna ja mis stiilis. Peremehel oli juba tumeroheline eriti sääsevastane kilekombekas seljas, millega ta tavaliselt trimmerdamas käib. Aga perenaine laitis selle valiku maha, sest see olevat tal seljas sama prinnu, kui Merilin Monroe kuulus kleit Kim Kardashiani seljas. Ainult selle erinevusega, et strateegiline kitsaskoht asus peremehel eespool, aga Kim`i-tüdrukul teadagi tagapool.
Sai mu armas konserviisa siis ühe käega lipuvarda otsa pihku ja ma vaatan, et vajub teine ja vajub ja vajubki ära. Mitte lipp vaid peremees ise. Täismõõdus majalipp koos varrega kallutas vaese rongkäigulise otse mairoosi põõsa poole ja sinna ta kenasti ära sukeldus ka.
Ja siis see perenaine! Selle asemel, et korralikult küür selga tõmmata ja külg ees hüpetega peremehele appi minna, hakkas tema heleda häälega kädistama: hissandjeerumsapoletänaüldsejoonudkimissiisnüüdhakkassaidsahaigetkaaaa!?
Peremehel aga polnud ma arvan et puhtast jonnist ja kangusest mitte ainsamatki kriimu! Kuigi ta üsna tubli mitukümmend sekundit sealt roosipuhmast väljus ja nägu oli krimpsus, nagu isasel sfinksil. Ega ei olnud rohkem aega põdeda ka, eemalt juba kostis, et rongikäik on pihta hakanud.
Mudi seda linki, siin on liikuvad pildid
Nii lõbus ja tore rahvas oli, aga ühes asjas olid nad küll väga mööda pannud - nimelt miks ei olnud rongkäigus kasse?! Lapsed ja koerad sibasid küll igal pool ringi, no selline ebaõiglus ikka! Ma oleks seal jaanitulel vägagi stiilne olnud..
Järgmisel päeval läks ilm kuumaks ja perenaine ei uskunud oma silmi - kõik tema õied hakkasid ükshaaval avanema! Jasmiinid lõhnasid magusalt, kolme sorti roosad pojengid kaunistasid õuet, punane Robusta roos tee äärt, tavaline metsik kibuvits näitas oma kõige värskemaid õisi ja samuti see sama nügida saanud mairoos ning tagatipuks läksid isegi linnupoegade silmad pesas lahti. Nii kena ikka!
Valge pojeng nr 2 |
Valge pojeng nr 3 |