. . . sellest suurest kalast.
Kõigepealt ei saa ma muidugi kurtmata jätta, et aastad ei ole tõesti vennad ja romantilisest piknikuvormis kalapüügist, nagu see eelmisel kevadel oli, võib praegu vaid unistada. Mere ääres ei ole sel kevadel ülearu mõnus olla. Ilus küll ja värskendav ja meeli puhastav, aga no ei ole mugav tunne, kui varbas külm ja kõle tuuleke pressib torusallide vahelt sisse. Kui aga ennast paksult riidesse pakid, siis oled nagu mömm ja ei saa kiiremaid liigutusi teha. Mõnel aastal on jaanuaris ka pehmem õhk olnud. Aga ikka sa lähed sinna masohistlikult taas ja taas. Võib olla enam ei olekski läinud, aga Saaremaa üks kuulsamaid forellikütte Semy jagas mulle vandeseltslaslikult mõned head salanipid ja ta kohe oskab innustada. Läksin aga jälle. Ja täpselt selles kohas, täpselt sel kellaajal ja täpselt samal moel, nagu ta soovitanud oli, hakkaski mul kala otsa!
Ilma igasuguse hinge- või põlvevärinata kerisin kala vähem kui minutiga kaldale. Alles mõne aja pärast hakkas tasapisi kohale jõudma, et juhhuhhuuuu, ma tegin seda siiski! Tegelikult mu absoluutne rekord üldse. See isend kaalus 3,625 kg.
Sõitsin uhkelt talusse ja hüüdsin ukselt, et ma sain kala! Vastuseks - vaikus. Ütlesin siis uuesti, aga mind vaadati sellise kavala muigega, et ah, ära parem hakka jälle. Einoh, lõpuks tuldi ikka õue ja kaalumiseks-pildistamiseks oli tõesti tugevamat mehekätt vaja. Semyl, sõpradel ja sugulastel oli kõigil nii hea meel, aga mina olen tänulik ka maaomanikule. Meri ja kaldariba on küll meie kõigi oma, aga vähe on selliseid mereäärseid eramaid, kus ei ole teeotsale eramaa silti ette riputatud.
Usalda, aga kontrolli |
Nõrganärvilistel palun järgmist pilti mitte vaadata, aga hämmastust tekitas kala mao sisu. Kui minu lant oleks kala olnud, siis see lihtsalt ei oleks ju enam kõhtu mahtunud!? Aga ikka krabas.
Lihtne maaelu |
. . . karulaugust.
Nädalase puhkuse üheks plaaniks oli ka karulaugu aktsioon. Karulaugu koht on meie kandis võimas, lausa mitmeid hektareid suur. Hakkasin mõtlema, et jummel, äkki on see ka hoopis eramaa!? Võtsin siis Maaameti kaardirakenduse lahti ja oligi! Päris piinlik lugu, olime ju juba kaks kevadet sealt luba küsimata korjanud - siinkohal vabandused.
Meil ju endal ka sauna kõrval karulaugu plats, olen lasknud sel 7 aastat vabalt laieneda. Ega mina ju ka ei tahaks, et keegi seal kõrval auto kinni peaks ja endale karulauku kotti toppima kukuks. Ükskord ma päris ehmatasin, kui oma pisikeses metsatukas unelesin ja selja tagant vaikselt üks laigulistes riietes võõras mees välja ilmus. Meil ju nii väike maa, et metsatukk ka rohkem nagu koduõu. Sellel kohtumisel jätkus tulnukal julgust kuhjaga ja hoopis mina olin ehmunud, kui teolt tabatu.
Raadiost tuli ükspäev intervjuu Kadri Simsoniga ja teemaks muidugi kliima, CO2, taastuvenergia jne. Mingiks aastanumbriks peaks siis autodes fossiilkütus keelatud olema, aga kõik need hübriid- jmt autod saavad väga kallid olema. Ja küsibki siis saatejuht intervjueeritavalt, et kas keskmine maapere saab endale siis autot üldse enam lubada? Mul päris kihvatas, et ootoot - kas keskmine maapere võrdub siis kohe automaatselt vaesusega või?
Musta värvi tuulelipp kahvatas ka sellise jutu peale |
Ja millised need alla keskmist maapered siis veel on? See vaene saatejuht oli ajast ikka täitsa maas. Esiteks tullakse maal alati toime - võid olla (palga)töötu, aga nälga sa ei jää. Maal on alati võimalik ette võtta - turismist koriluseni, gurmeest tootmiseni. Maal on võimalik uusi väärtusi luua, mitte ainult vahendada ja õhku müüa. Ses mõttes, et tuuleõhku, merelaineid ja päikest saab müüa küll, kui neist sedasamust va taastuvenergiat toota. Mida aeg edasi, seda rohkem kolib maale noori, tarku ja tegusaid. Oli vaja keerulisi aegu ja linnad jäeti hopsti! maha - mindi rabalaukasse tervist ammutama ja talusse kanu kasvatama ning küllap ühtlasi ka krüptoraha kaevandama. Meil siin ääremaal on kogu aeg kopp ees ja aina uhkemat ja nobedamat fiiberoptikat või mida iganes peidetakse teepervede sisse.
Ravimid, kosmeetika.. |
Gurmee.. |
Mõisatuur.. |
Loodusturism.. |
Agar |
Marmelaad |
Sõrvest ostetud |
Kevadine saak. Topinambur |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar