Kui mina laupäeval maale jõudsin, oli Saaremaa ralli juba alanud. Tegelikult eelmisel päeval juba alanud. No on ikka hullult raske selliseid teemasid leida, millest juba varem juttu ei oleks olnud. Kõik kordub, mis teha. Selline rahulik rutiin ja mittemidagierilisttoimumine on aga paganama mõnus. Jah, ajaraamatu kirjutamine kannatab ja eks piltegi ole juba iga nurga pealt tehtud. Palju seda imet siis ühe väikese maalapikese peale aastast aastasse ikka jätkub?
Seekord sattus väike ime aga fotosilma ette vahetult enne linna tagasi sõitmist. Kolasin natuke mere ääres ja seal nad olidki - õitsvad kibuvitsad. Mina ei olnud enne sügisesi kibuvitsaõisi näinud, kuigi mis seal imet - roosid panevad ju ka pea igal aastal jõuludeni välja.
Jäime oma puhkeõhtu veetmisega ikka natuke jänni ka. No ei saanud 8 tunniga kahepeale ühest veinist jagu. Ometi oli see 6 aastat vana enda tehtud pihlaka vein romantilise nimega Pihlaka pihtimus. Aga toonikut jõime küll nagu head mulinaadi. See on meie üleaedse firma Lahhentagge uudistoode ja prooviks sai mõned poest kaasa haaratud.
Pühapäev teretas veel ilusama ilmaga ja kuna eelmisel õhtul oli rallirahvas kaasa toonud imemaitsva seenepiruka, siis oli kihk mere äärde minna ja paar platsikest üle vaadata. Ei pidanud kahetsema. Kaharate rannamändide vahel olid ennast sambla seest välja ukerdanud värsked, krõmpsud porgandiriisikad. Mõni tatik ka.
Aga septembrilõpu tormist ei ole mul enam midagi näidata. Mahalangenud puutüved olid meie maa pealt ära viidud, aga oksarisu jäeti muidugi alles. Hiigelpuu, mis meie vastast üle tee oli langenud ja millel võimas juurestik koos mullapalliga taeva poole turritas, oli jälle oma kohale tagasi läinud. Väike ime? Jällegi ei mingit imet - kui puu ära tükeldati, langes juurekamakas koos alles jäänud mõnemeetrise tüvejupiga oma kasvukohale tagasi.
Kuulsin ükspäev raadiost väga huvitavast tõlkeliigist, nimelt kirjeldustõlkest. Ei teadnud varem, et midagi sellist üldse olemas on, aga näed on. Ja see kõnetas mind keskmisest rohkem. Need on sellised kirjeldused, mis loetakse vaegnägijate jaoks filmide ja teatritükkide vaikushetkedele peale. Ei saa küll pisut aasimata jätta, et paljudele Eesti filmidele tuleks neid kirjeldusi ilmselt veidi rohkem, kui näitlejate poolt räägitavaid dialooge, aga see selleks. Igatahes tahtsin ma seda proovida.
Aeglaselt külavaheteel liikuva auto aknast paistab väike, sajaaastane palktare. Valgete raamidega aknasilmade taga võib aimata kodusoojust. Südasügisele vaatamata on erkrohelisel niidetud õuemurul rõõmsad päikesetriibud. Ümberringi näitavad põlised vahtrad oma kirevkollast rüüd. Veel ei ole külmapoisid näpistanud punaseid suvelilli jämedast puutüvest tahutud lillekünas. Kogu taluõu on nagu pilvitu, helesinise taeva ja tuuletu vaikuse süles.
Seekord sattus väike ime aga fotosilma ette vahetult enne linna tagasi sõitmist. Kolasin natuke mere ääres ja seal nad olidki - õitsvad kibuvitsad. Mina ei olnud enne sügisesi kibuvitsaõisi näinud, kuigi mis seal imet - roosid panevad ju ka pea igal aastal jõuludeni välja.
Autoralli elevus küla vahel ei seganud mul niidukiga mööda õuemuru ringi tuiskamast, puid toomast, pliiti-ahju kütmast ja vaipu kloppimast. Ootasin külalist.
Tuli külaline, päike paistis ja mezimumm zumizez õielt õiele. Panime pliidi ja ahju alla tuld juurde, seadsime end koos isutekitajatega köögi poole mõnusalt sisse ja asusime õhtusööki valmistama. Toidupuudust meil ju karta ei ole, majaesine vihmapink oli kobara kännumampleid kasvatanud. Aga ahju läks siiski kanapada. Ja ahjaa, kui ma muru niitsin, siis lõi ju terve õue laugulõhna täis! See on küll uskumatu lugu, et metslauk on uuesti ja loomulikult liiga vara tärganud.
Aga taluõu elas oma elukest. Õuemööblist olid väiksemat sorti tribüünid tekitatud ja lauake kattis end. Kiikasime seda toimetamist esialgu aknast, aga kui toatoimetused tehtud, läksime ise ka oma pliidisoojusest õhetavaid palgeid õue tuulutama.
Seal nad siis vurasid ja midagi hullu õnneks ei juhtunud. Meite kuusk jäi seekord püsti ja teeservadesse rööpad sisse sõitmata. Üks jättis sõidu pealt oma rehvi naabrimehe aia äärde ja teine tuli juba eemalt velje peal. Tulevärki oli vähem kui eelmisel aastal, sest päike oli veel üleval ja jõulutuled ei paistnud autode küljest eriti välja. Lõpetuseks veel mõned veoauto moodi autod ja oligi vaikus maa peal tagasi.
Pühapäev teretas veel ilusama ilmaga ja kuna eelmisel õhtul oli rallirahvas kaasa toonud imemaitsva seenepiruka, siis oli kihk mere äärde minna ja paar platsikest üle vaadata. Ei pidanud kahetsema. Kaharate rannamändide vahel olid ennast sambla seest välja ukerdanud värsked, krõmpsud porgandiriisikad. Mõni tatik ka.
 |
| 14.oktoober. Mind ajavad vähesed asjad närvi, aga see pilt ajab, sest kogu aeg tahaks autoraadio pealt tolmu ära pühkida 😁 |
Aga septembrilõpu tormist ei ole mul enam midagi näidata. Mahalangenud puutüved olid meie maa pealt ära viidud, aga oksarisu jäeti muidugi alles. Hiigelpuu, mis meie vastast üle tee oli langenud ja millel võimas juurestik koos mullapalliga taeva poole turritas, oli jälle oma kohale tagasi läinud. Väike ime? Jällegi ei mingit imet - kui puu ära tükeldati, langes juurekamakas koos alles jäänud mõnemeetrise tüvejupiga oma kasvukohale tagasi.
Kuulsin ükspäev raadiost väga huvitavast tõlkeliigist, nimelt kirjeldustõlkest. Ei teadnud varem, et midagi sellist üldse olemas on, aga näed on. Ja see kõnetas mind keskmisest rohkem. Need on sellised kirjeldused, mis loetakse vaegnägijate jaoks filmide ja teatritükkide vaikushetkedele peale. Ei saa küll pisut aasimata jätta, et paljudele Eesti filmidele tuleks neid kirjeldusi ilmselt veidi rohkem, kui näitlejate poolt räägitavaid dialooge, aga see selleks. Igatahes tahtsin ma seda proovida.
Aeglaselt külavaheteel liikuva auto aknast paistab väike, sajaaastane palktare. Valgete raamidega aknasilmade taga võib aimata kodusoojust. Südasügisele vaatamata on erkrohelisel niidetud õuemurul rõõmsad päikesetriibud. Ümberringi näitavad põlised vahtrad oma kirevkollast rüüd. Veel ei ole külmapoisid näpistanud punaseid suvelilli jämedast puutüvest tahutud lillekünas. Kogu taluõu on nagu pilvitu, helesinise taeva ja tuuletu vaikuse süles.
Aamen!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar