Hakkasime peale pühi mõtlema, et mida me õieti eelmise aasta jaanipühade ajal tegime? No ei tulnud meelde! Mäletasime esimest aastat, kui õilmitsesime kahekesi sauna lävepakul, vahtisime maja poole ja aina õhkasime - on see tõesti võimalik, ussskumattu, meie maakodu, meie saun, meie puud, meie kaev, meie vihmaussid, meie nahkhiired!? Teisel aastal tulid meile jaanipühadeks Soomest ja Tallinnast külalised. Jällegi oli saun ja lõke, kahe riigi lipud, lauad lookas ja laste kilked. Muidugi ka keskmisest võimsam vihmasadu terve päeva läbi, aga toad olid soojaks köetud ja toredaid inimesi tuba täis. Aga eelmisel aastal? Ajaraamatust sain ikka pikapeale pildi kokku, et eelmiste jaanide ajal olime me ju haiged, tugevasti viiruse küüsis ja mina olin peale saunavihtade tegemist ka üleni puuke täis. Aga pikad pühad ja maaõhk pöörasid ka meie tervised lõpuks paremaks.
 |
| Beebibuum |
Öelda ei olegi täna suurt midagi. Näidata ka mitte, sest perepildialbumit ma pigem avalikult ei pea. Aga puhuks, kui järgmisel aastal jälle ei meenu, et mida me küll eelmiste jaanide ajal tegime, ongi need mõned pildikillud. Jaanireedel ja -laupäeval oli muidugi imeilus ilm ja ka meie noorpered said veidi suurest linnast koju käima tulla. Läbi astusid veel vend ja vennanaine, venna sõber ja vennasõbranaine, jahimees ja soomlasest naaber. Kass püüdis üle hulga aja hiire, linnud tassisid poegadele toitu ja vaskussivolask ei viitsinud isegi peitu minna. Ideaalset suvepäeva suutsid ainult sääsed veidi rikkuda, aga ületee naabrid, kellega koos lõpuks hilist jaaniõhtut veetsime, lohutasid, et on olnud veeeelgi sääserohkemaid aastaid. Ei suuda uskuda! Järgmisel päeval oli jälle ilusasti vihmane ilm.
Aga kõik sekundid meie pisikese piigaga koos on kallid nagu kullaterad ja muud ei olegi mul öelda:)
 |
| Mälestuseks manale ja taadule maalitud kivid |
 |
| Suvemugandustega tiramisu |
🙇
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar