Kõik lehed on langenud ja 9/10 ka riisutud (homme on leheralli lõppude lõpp). On november. Ja ikka on siin niiiiii hea. Pliidisoojus toas, sibulõunad vaagnal, küünlavalgus, värske kohvi lõhn, viimased tomatid... Väljas aga pehme sügisilm, lehed tossavad lõkkes, päike loojub oranžides toonides, kuu ja tähed säravad, saunaahi köeb. Kas me sellist kaamost tahtsime? Oojaaaa!
Nüüd oleme näinud siin kolme aastaaega. Küll mulle meeldis see Pöide noore õllemeistri Kaamose õlle saamislugu. Nimelt kolisid nad perega vastu suve maale elama. Suvi on ju alati ilus, aga sügist nad teoorias veidi pelgasid - et äkki tuleb kaamos peale. Nohja tuligi, aga ka see aeg meeldis neile maal üliväga. Oli koguni üks mõnusamaid aegu, kui sai pliiti kütta ja soojas toas vaikuses omi mõtteid mõelda. Ja nad panidki oma uue õlle nimeks Kaamos - seda muidugi millegi hea ja mõnusa tähenduses.
Meri on omaette teema. Nii ilusal ajal saab ikka lausa paar korda päevas rannas käidud. Pühapäeva hommikul ehmatas meri suurte lainete- ja valju kohinaga, samas tuult nagu polnudki palju. Lõunaks oli juba laine maas ja briis nii soe, et hakkad juba aastaajas kahtlema. Sel nädalavahetusel hakkas päike ka vist peale.
Ja veel - olen mina siin kribanud, mis ma olen, aga nii, nagu ühes teises taolises blogis seda maakodu elu kirjeldatakse, ei oskaks ma iial. Jõuan kahjuks vähe teiste blogisid lugeda, aga seda blogi pean lugema. Kirjutaja on võõras inimene, aga kohati tunnen temaga vaat et hingesugulust. No see viimane lugu - kõnelused kunagiste taluelanikega - on täpselt nii, nagu meiegi siin teises saare otsas mõtleme. Soovin, et see Mardi talu ja rahvas oleksid ikka hoitud...
 |
| Ikka Bonica, kes siis veel |
 |
| Riisudes ikka leiab.. |
 |
| Mo indiaanipealik |
 |
| Piilub rehetuppa |
 |
| Kollane uhkeldab |
 |
| Klassika |
 |
| Mees merel, naine ootab |
Südantsoojendav, aitäh Kat :)
VastaKustutaAitäh Sulle ka, et tunnustad ja et sama kandi patrioot oled!:)
Kustuta